Standart

1-голова. 2-холка. 3-шея. 4-спина. 5-поясница. 6-круп. 7-бедро. 8-голень. 9-колено. 10-лапа. 11-пясти. 12-плечо. 13-соединение плеча с лопаткой. 14-локоть. 15-горло. 16-челюсть. 17-мочка носа.

Lühike ajalooline ülevaade
Saksa lambakoera tõustandardi eest on vastutav tõu asutajaühinguna Verein für Deutsche Shäferhunde (SV), asukohaga Augsburgis, kes on Verband für das Deutsche Hundewesen (VDH) liige. Tõustandard koostati ühingu I üldkoosolekul 20. Septembril 1899 Maini-äärses Frankfurtis A. Meyer'i ja Max von Stephanitz'i ettepanekute kohaselt. Seda täiendati VI üldkoosolekul 28.07.1901, XXIII üldkoosolekul Kölnis 17.09.1909, juhatuse ja nõukogu koosolekul 5.09.1930 Wiesbadenis ning juhatuse ja volikogu koosolekul 25.03.1961 Saksa Lambakoerte ülemaailmse ühenduse - Weltunion der Vereine für Deutsche Shäferhunde (WUSV) egiidi all. Seda parandati ning võeti vastu WUSV koosolekul 30.08.1976. Töötati veelkord läbi ja kanti 23.03.1991 koos juhatuse volitustega kataloogi. Saksa lambakoer, kelle sihipärast aretust alustati SV ühingu loomise järel 1899. aastal, on loodud tolleaegsetest kesk- ja lõuna-saksa karjakoeratüüpidest. Aretustöö põhieesmärgiks oli luua kõikidele soovitud nõudmistele vastav teenistuskoer. Selle eesmärgi saavutamiseks ongi koostatud tõustandard, mis määratleb saksa lambakoera kehaehituse, olemuse ja iseloomuomadused.

Üldmulje
Saksa lambakoer on keskmist kasvu, veidi väljavenitatud, tugeva ja lihaselise kehaga. Luustik on kuiv, selle ehitus kindel.

Tähtsad mõõdud / mõõtsuhted

Turjakõrgus:

• isased: 60 kuni 65 cm
• emased: 55 kuni 60 cm

Iseloom
Saksa lambakoer peab olema võrdselt temperamentne, tasakaalukas, enesekindel, täielikult vaba ja välja arvatud vastupidise käitumise provotseerimisel, täielikult hea iseloomuga. Sellele lisaks peab ta olema tähelepanelik ja kergesti dresseeritav. Ta peab olema julge, võitlustahteline ja vastupidav, samuti aga ka sobiv seltsiline, valve-, kaitse-, teenistus - ja karjakoer.

Pea
Pea on kiilukujuline ja vastab keha suurusele (pikkus ca 40% turjakõrgusest) ning ei tohi olla tahumatu või liiga pikk. üldmuljelt on pea kuiv, kõrvade vahelt mõõdukalt lai. Otsmik on eest- ja kõrvaltvaates vaid veidi kumer, keskvagu ei ole või see on vaid veidi märgatav. Ajukolju moodustab ca 50% pea kogupikkusest. Ajukolju laius peab ligikaudu vastama selle pikkusele. Kolju kitseneb ülalt vaadates kõrvade juurest ninapeegli suunas vähehaaval ja ühtlaselt ning liitub kaldu, kuid mitte järsu otsmikuvalliga, minnes üle kiilukujuliseks, pikaks ja kuivaks koonuosaks. üla- ja alalõug on tugevalt arenenud. Koonuselg on sirge, lohud või kumerused ei ole soovitavad.

Mokad
on pingul, hästi liibuvad ja tumedad. Nina peab olema must.

Hammastik
peab olema terve, tugev ja täielik (42 hammast vastavalt tavapärasele hambaskeemile). Saksa lambakoeral on käärhambumus, s.t. lõikehambad peavad kääritaoliselt vastastikku haakuma, kusjuures alalõua esihambad lõikuvad ülalõua esihammastega. Tang-, üle- ja alahambumus on vead nagu ka suured vahed hammaste vahel. Veaks loetakse ka otsehambumus, kus lõikehambad sulguvad sirgjoonel. Lõualuud peavad olema tugevalt arenenud, et hambad saaksid sügavale hambaliistule kinnituda.

Silmad
on keskmise suurusega, mandlikujulised, veidi kaldu asetusega ja mitte esiletungivad. Silmade värv peaks olema võimalikult tume. Silmatorkavalt heledad silmad ei ole soovitavad, kuna nad rikuvad koera välisilmet.

Kõrvad
on saksa lambakoeral keskmise suurusega, aluselt laiad, kõrgele kinnitunud, püstised (ühesuunalised, mitte sussepoole pöördunud) ja teravatipulised, otse ette suunatud. Tipust murdunud ja lontkõrvad ei ole lubatud. Liikudes ja rahulikult lamades hoiavad paljud koerad oma kõrvu tahapoole vastu pead surutuna, see ei ole viga.

Kael
peab olema tugev, hästi arenenud lihastega, kaelalotita. Kael on horisontaaltasapinnalt vaadatuna 45-kraadise nurga all.

Kere
õlajoon läheb kaelalt üle hästi märgatavale turjale ja horisontaaljoonega veidi kaldu olles üle selja, kuni kergelt kaldu asetseva laudjani ilma mingi nähtava katkemiseta. Selg on tugev, kindel ja lihaseline. Nimme on lai, tugeva ehitusega ja hea lihastikuga. Laudjas peab olema pikk ja veidi kaldu (umbes 23 kraadi horisontaaljoonest) ja ilma katkemiseta ülajoonelt sabale üle minema.

Rind
peab olema mõõdukalt lai, alarind võimalikult pikk ja hästi arenenud. Rinna sügavus peab olema 45 kuni 48% turja kõrgusest. Roided peavad olema mõõdukalt võlvjad. Tünjas rind on viga nagu ka liiga kitsas rind.

Saba
ulatub vähemalt kannani, kuid ei tohi ulatuda üle poole pöiast. Saba alumisel küljel on karv veidi rikkalikum ning saba hoitakse alla rippuvana veidi kaardu. ärritudes ja liikudes on ta rohkem tõstetud, kuid ei tohi siiski horisontaaljoont ületada. Kärbitud saba on lubamatu.

Jäsemed

Esijalad
on igast küljest vaadatuna sirged, eest vaadatuna täiesti paralleelsed. Labaluu ja õlavars on ühepikkused ja tänu tugevale lihastikule kindlalt vastu keha asetsevad. Nurk labaluu ja õlavarre vahel on ideaaljuhul 90 kraadi, kuid tavaliselt 110 kraadi. Küünarnukid ei tohi seistes ega liikudes olla välja- ega sissepoole pöördunud. Küünarvarred peavad olema igast suunast vaadates sirged ja teineteise sihtes täiesti paralleelsed, kuivad ja hea lihastikuga. Randmete pikkus on umbes 1/3 küünarvarre pikkusest ja nad liituvad sellega 20- kuni 22-kraadise nurga all. Liialt püstised (vähem kui 20 kraadi) nagu ka liialt längus (rohkem kui 22 kraadi) randmed piiravad koera kasutamist, eriti tema vastupidavust.

Käpad
on ümarad, hästi sulgunud ja võlvjad. Päkad on kõvad, kuid mitte haprad. Küüned on tugevad ja tumedad.

Tagajalad
tahapoole asetusega ning tagant vaadatuna paralleelsed. Reieluu ja sääreluu on peaaegu sama pikkusega ja teineteisega 120-kraadise nurga all liitunud. Reied on tugevad ja hea lihastikuga. Hüppeliigesed on tugeva ehitusega ja kindlad. Pöiad seisavad vertikaalsetena hüppeliigeste all.

Käpad
on hästi sulgunud ja veidi võlvjad, päkad kõvad ja tumedada. Küüned on tugevad, võlvjad ja samuti tumedad.

Liikumine
Saksa lambakoer on traavija. Ema jäsemete pikkus ja nurgad peavad olema üksteisega selliselt kooskõlastatud, et ta saaks seljajoone olulise muutuseta tagajalad keha keskpaigani tõugata ja esijalgadega sama pikalt välja astuda. Igasugune kalduvus tagajalgade ülenurgistusele vähendab tugevust ja vastupidavust ning nede läbi kasutusvõimalusi. Korrektsed keha mõõtsuhted ja nurgad tagavad maadligi hoiduva liikumisviisi, mis loob pildi väsimatust edasiminekust. Ettepoole lükatud pea ja veidi tõstetud saba aitavad ühtlaselt ja rahulikult traavival koeral moodustada kõrvatippudest üle turja ja selja kuni sabaotsani välja sujuvalt kaarduva sirge seljajoone.

Nahk
Nahk on(lõdvalt) sobiv, kuid ilma voltideta.

Karvkate

Karvatüüp.
Saksa lambakoera korrektne karvkate koosneb välis-ja aluskarvast. Kattekarv peab olema võimalikult tihe, sirge, kare ja tihedalt liibuv. Peas ja kõrvade sisekõljel, jäsemete esiküljel, käppadel ja varvastel on karv lühike, kaelae veidi pikem ja rikkaliku,. Jäsemete tagaküljel on karv pikem randme ja kannani, reitel on mõõdukad püksid.

Värvus
on must korrapärase punakaspruunide, pruunide, kollaste kuni helehallide piiretega, ühevärviline must, tumeda varjundiga hall, musta sadula ja maskiga. Mitte silmatorkavad, väikesed valged märgid rinnal või väga heledad jäsemete siseküljed on lubatud, kuid ei ole soovitavad. Ninapeegel peab kõigi värvuste puhul olema must. Koerad, kellel on kahvatu mask või see hoopis puudub, kellel on kollakad või silmatorkavalt heledad silmad, heledad märgid rinnal ja heledad jäsemete siseküljed, samuti need, kellel on valkjad küüned ja punane sabaots või luitunud, ähmased värvid, loetakse nõrgalt pigmenteerituks. Aluskarv on hallikat tooni. Valge värvus ei ole lubatud.

Suurus / kaal

• Isased: turjakõrgus 60 kuni 65 cm kaal 30 kuni 40 kg
• Emased: turjakõrgus 55 kuni 60 cm kaal 22 kuni 32 kg

Munandid
Isastel koertel peab olema kaks normaalselt arenenud, täielikult munandikotti laskunud munandit.

Vead
Iga kõrvalekalle eelpooltoodud punktidest loetakse veaks ning veasse suhtumise tõsidus peab olema täpses vastavuses selle avaldumise astmega.

Suured vead
Iga kõrvalekalle eelpooltoodud tõu iseloomustusest, mis avaldab mõju töövõimele:

Hülgavad vead
Pehme iseloomuga, ründavad või nõrganärvilised koerad.
Raske HD-ga (puusaliigeste düsplaasiaga) koerad
ühe-või kahepoolsed krüptorhid nagu koerad selgelt ebavõrsete või vastavalt kängunud munanditega
Moonutatud kõrvade või sabaga koerad
Väärarenguga koerad
Hammasvigadega koerad järgmiste vigade puhul: Puudub:

• 1 kord 3. eespurihammas (P3) pluss mõni teine hammas või
• 1 kihv
• või 1 kord 4. eespurihammas (P4) või
• 1 kord 1. tagapurihammas (M1) või vastavalt 2. tagapurihammas (M2) või
• kokku koom või rohkem hammast.

Hambumisvigadega koer: ülehambumus 2 mm ja enam, alahambumus. Tanghambumus kõigi 12 lõikehamba puhul. Koerad, kes on standardist 1 cm kõrgemad või madalamad.

Albinism Valge karvavärv (ka tumedate silmade ja küünte korral) Pikem karv (pikk, pehme, mitte tihedalt liibuv kattekarv koos aluskarvaga, tutid kõrvadel ja narmasjutid jalgadel, kohevad püksid ja kohev saba narmaskarvasusega alusküljel)

Pikk karv (pikk, pehme kattekarv ilma aluskarvata, moodustab tihti seljal seitli, tupsud kõrvadel ja narmasjutid jalgadel ning sabal).