Breeding

Kinnitatud ESLÜ juhatuse poolt 29.03.2005 protokoll nr 5/2005
Kehtib alates 15.04.2005
Muudetud ESLÜ üldkoosoleku poolt 14.05.2006

ESLÜ SAKSA LAMBAKOERTE ARETUSKONTROLLI EESKIRI

1. Üldist
1.1. ESLÜ saksa lambakoerte aretuskontrolli (edaspidi aretuskontrolli) eeskiri reguleerib saksa lambakoertele läbiviidavate aretuskontrollide korraldamist Eestis. Selle koostamisel on lähtutud Saksamaa ja Soome vastavatest eeskirjadest.
1.2. Aretuskontrolli eeskirja vastuvõtmise ja muutmise üle otsustab ESLÜ juhatus.

2. Aretuskontrolli korraldamine
2.1. Aretuskontrolle korraldab ESLÜ ja mitte vähem kui 1 kord aastas.
2.2. Aretuskontrollil osalevad koerad registreeritakse eelnevalt ESLÜs.
2.3. Aretuskontrolli kuupäeva ja aretuskontrolli spetsialisti (Körmeister) kinnitab ESLÜ juhatus ja teatab sellest registreerunutele.

3. Aretuskontrolli spetsialistid
3.1. Aretuskontrolli hindamisõigus on ESLÜ aretuskontrolli spetsialistidel ja SV (Verein fur Deutsche Schäferhunde e. V.) poolt tunnustatud aretuskontrolli kohtunikel.
3.2. ESLÜ aretuskontrolli spetsialistiks võib saada saksa lambakoera hindamisõigusega valimikukohtunik, kes on läbinud aretuskontrolli spetsialisti kursused ja kinnitatud ESLÜ juhatuse poolt.

4. Osalemisõigus
4.1. Aretuskontrollis osalev koer peab:
   a). olema kantud EKL või viimase poolt heaks kiidetud koeraregistrisse;
   b). olema kontrollimise hetkel vähemalt 18 kuud vana;
   c). omama vähemalt näitusehinnet "hea";
   d). omama koolitustulemust vähemalt uhes järgnevatest koolitusaladest: KK, PJK, FH, IPO, SchH/VPG või koera päritolumaal aretuseks aksepteeritavat koolitustulemust;
   e). omama kehtivat dusplaasiauuringu tulemust (lubatud A, B või C aste);
   f). olema tätoveeringu või mikrokiibi numbri alusel identifitseeritav;
   g). olema terve.
4.2. Kui aretuskontrollis osaleva koera omanik ei ole ESLÜ või tema liikmesorganisatsiooni liige, peab ta aretuskontrollis osalemiseks tasuma kahekordse ESLÜ liikmele kehtestatud aretuskontrollil osalemise tasu.
4.3. Aretuskontrollis ei tohi osaleda emane koer 30 päeva enne arvatavat poegimisaega ning 45 päeva peale poegimist.

5. Aretuskontrolli kulg
  Registreerunud koerad hinnatakse ükshaaval, kõigepealt isased, siis emased koerad.
  Aretuskontrolli spetsialist identifitseerib koera enne hindamise alustamist.
5.1. Hinnang olemusele
5.1.1. Koera olemuse all mõeldakse koera käitumist olukorras, kus teda eriti ei ärritata.
5.1.2. Olemuse hindamiseks peab koer olema vabalt rihma otsas ilma koerajuhi käskluseta.
5.1.3. Koer peab ilmutama tõule omast käitumist, olema hea närvisusteemiga, enesekindel ja juurdepääsetav.
5.1.4. Kui koer olemuse hindamise ajal ei ilmuta soovitud käitumist, ei või ta aretuskontrollil osalemist jätkata.
5.2. Lasukartmatuse kontroll
5.2.1. Laskekaugus koerast peab olema vähemalt 10 m.
5.2.2. Koer peab laskmise ajal seisma vabalt ja ilma käskluseta rihma otsas.
5.3. Varrukakatse
5.3.1. Varrukakatse viiakse läbi vastavalt varrukakatse läbiviimise korrale ESLÜ aretuskontrollis.
5.3.2. Varrukakatsel hinnatakse koera instinktitaset, enesekindlust ja koormustaluvust (TSB) järgmiste hinnetega:
  a). "võrratu": enesekindel, survet avaldav, sihiteadlik ja kindel haaramine ning haardes püsimine, puudub negatiivne reageering nuudihoopidele, valvamine varrukamehe lähedal ja tähelepanelik;
  b). "piisav": piiratud enesekindlus ja sihiteadlikkus nii haardes, löögitaluvuses kui valvamisel;
  c). "puudulik": puudulik enesekindlus, väga väike koormustaluvus ja huvi varrukamehe vastu.
5.4. Hinnang välimikule
5.4.1. Hinnatakse järgmiselt:
  a). üldmulje, arengutaseme ja treenituse hindamine;
  b). välimiku detailsem hindamine, turjakõrguse, rinna sügavuse ja umbermõõdu mõõtmine, kaalumine;
  c). liikumise hindamine.

6. Hindamispõhimõtted
Aretuskoerad peavad käitumiselt ja välimikult olema oma tõu head esindajad, terved ning heas seisundis.
Aretuskoer ei tohi põlvneda geneetiliselt vaegsugupuust.
Hinnangu aretuskontrolli läbimise kohta kirjutab aretuskontrolli spetsialist ESLÜ poolt kinnitatud vastavale blanketile.

Kontrolli läbinud koerad jagatakse kahte kvaliteediklassi:
  a). I aretusklass (EST I);
  b). II aretusklass (EST II).

7. Aretuskontrolli tulemuse kehtimine
7.1. Esmakordne aretuskontrolli tulemus kehtib aretuskontrolli läbimise aastale järgneva kahe kalendriaasta jooksul.
7.2. Esimeselt aretuskontrollilt tulemuse saamisel võib koer eluaegse aretustulemuse saamiseks uuesti aretuskontrollil osaleda, kui esmakordsest tulemuse saamisest on möödunud vähemalt 1 aasta.
7.3. Eluaegne aretustulemus on kehtiv kogu koera eluea.
7.4. Aretuskontrolli mitteläbimisel võib koer aretuskontrollil uuesti osaleda, kui eelmisel aretuskontrollil osalemisest on möödunud vähemalt kolm kuud.

8. Aretuskontrolli hinnangute säilitamine ja avaldamine
8.1. Aretuskontrolli hinnangu originaal antakse koera omanikule.
8.2. Aretuskontrolli hinnangute koopiaid säilitab ja tulemusi avaldab ESLÜ.

ESLÜ SAKSA LAMBAKOERTE ARETUSKONTROLLI LÄBIVIIMISE KORD

1. Korraldamine
1.1. ESLÜ saksa lambakoerte aretuskontrolli (edaspidi aretuskontroll) läbiviimisel lähtutakse ESLÜ saksa lambakoerte aretuskontrolli eeskirjast ja varrukakatse läbiviimise korrast ESLÜ aretuskontrollis.
1.2. Aretuskontrolli korraldab ESLÜ aretustoimkond.
1.2.1. ESLÜ juhatus (edaspidi juhatus) võib vajadusel aretuskontrolli korraldamise delegeerida mõnele ESLÜ liikmele.
1.2.2. Juhatus määrab vajadusel aretuskontrollile vaatleja, kes ei tohi ise korraldataval aretuskontrollil osaleda aretuskontrolli spetsialisti, koerajuhi, korraldaja või varrukamehena ning kelle omanduses olev koer ei tohi antud aretuskontrollil osaleda.
1.2.3. Aretuskontrolli hindava aretuskontrolli spetsialisti ja varrukamehe määrab juhatus.
1.3. Juhatus koostab aretuskontrollide orienteeruva graafiku ja avaldab selle ESLÜ kodulehel.
1.4. Aretuskontrolli toimumise kuupäev, hindav aretuskontrolli spetsialist ja vajadusel ka osalevate koerte arvu ülempiir kinnitatakse juhatuse poolt ning aretuskontroll viiakse läbi, kui sellele on vähemalt üks kuu enne järgmist graafikus toodud aretuskontrolli toimumise kuupäeva registreerunud vähemalt kolm koera.
1.4.1. Info juhatuse poolt kinnitatud ja korraldatava aretuskontrolli kohta edastatakse registreerunud koerte omanikele ja avaldatakse ESLÜ kodulehel.
1.4.2. Kui koerte vähesuse tõttu aretuskontrolli ei korraldata, tagastatakse registreerunud koerte omanikele soovi korral aretuskontrollil osalemise tasu (soovist tuleb teatada aretustoimkonnale vähemalt kuu enne järgmist graafikus toodud aretuskontrolli toimumise kuupäeva) või loetakse nad automaatselt järgmisele aretuskontrollile registreerunuteks.
1.4.3. Aretuskontrollil osalemise tasu tagastatakse lisaks punktis 1.4.2 toodud tingimustele ka koera haigestumise (nõutav loomaarsti tõend) või surma korral.

2. Registreerimine
2.1. Aretuskontrollile registreerimiseks tuleb koera omanikul ESLÜle:
  a). esitada täidetud registreerimisleht (lisa 1);
  b). tasuda aretuskontrollil osalemise tasu.
2.1.1. Koer loetakse aretuskontrollile registreerunuks, kui mõlemad nõuded on täidetud.
2.2. Registreerimine juhatuse poolt kinnitatud aretuskontrollile lõpeb nädal enne aretuskontrolli toimumise kuupäeva või kui sellele on registreerunud kehtestatud ülempiirile vastav arv koeri.
2.2.1. Hilisemad või üle maksimaalse koerte arvu registreerujad loetakse automaatselt järgmisele aretuskontrollile registreerunuteks.

3. Osalemine
3.1. Aretuskontrollil osaleva koera omanik kohustub hiljemalt aretuskontrollile saabudes esitama korraldajale järgmiste dokumentide koopiad (peavad kinnitama registreerimislehel esitatud andmeid):
  a). koera registreerimistunnistus;
  b). väljavõte kehtivast koolitustulemusest;
  c). väljavõte kehtivast naitusehindest;
  d). puusaliigese düsplaasia hinnang.
3.1.1. Kui aretuskontrollil osaleva koera omanik ei ole ettenähtud ajaks nõutud dokumentide koopiaid esitanud või need ei kinnita registreerimislehel esitatud andmeid, on korraldajal või hindaval aretuskontrolli spetsialistil õigus koer aretuskontrollilt kõrvaldada.
3.2. Aretuskontrollil osaleva koera omanik peab täitma aretuskontrolli spetsialisti ja korraldaja juhiseid ning nõudmisi.
3.2.1. Kui koeraomanik eirab aretuskontrolli spetsialisti või korraldaja nõudmisi, rikub loomakaitseseadust või käitub aretuskontrolli toimumise ajal sobimatult koera, kohtuniku või korraldaja suhtes, on aretuskontrolli spetsialistil või korraldajal õigus ta ürituselt eemaldada. Korraldaja kohustub sellest teavitama ESLÜ juhatust.
3.2.2. Aretuskontrollilt eemaldatud omaniku koer sellelt aretuskontrollilt tulemust ei saa.

4. Hinnangu andmine
4.1. Hinnangu aretuskontrolli läbimise kohta kirjutab spetsialist juhatuse poolt kinnitatud vastavale blanketile (lisa 2), millele korraldaja on registreerimislehe alusel eelnevalt kandnud vajalikud andmed hinnatava koera ja tema omaniku kohta.
4.1.1. Korraldaja kohustub enne blanketi aretuskontrolli spetsialistile andmist sellele kantud andmed koera omaniku poolt esitatud dokumendikoopiate alusel üle kontrollima.
4.2. Aretuskontrolli spetsialisti hindamist ei kritiseerita. Töörahu rikkumise korral on aretuskontrolli spetsialistil õigus aretuskontrolli läbiviimine katkestada või lopetada.
4.3. Sündmuste korral, mis viitavad eeskirjade rikkumisele aretuskontrolli spetsialisti poolt, võib teha protesti. Protest tuleb esitada kirjalikult ESLÜ juhatusele ja sellel peavad olema lisaks protesti esitaja allkirjale veel kahe tunnistaja allkirjad. Protest tuleb esitada hiljemalt toimunule järgneva tööpäeva jooksul.
4.4. Protesti esitaja kohustub tasuma kautsjoni, milleks on kahekordne aretuskontrollil osalemise tasu. Protesti positiivse lahendi korral tagastatakse kautsjoni summa protesti esitajale.
4.5. Protesti käsitleb ESLÜ juhatus poolte juuresviibimisel. Protesti käsitlemise tulemusena on juhatusel õigus aretuskontrolli tulemus tühistada.
4.6. Aretuskontrolli spetsialisti poolt täidetud ja kinnitatud aretuskontrolli hinnangu blanketi originaal saadetakse koera omanikule vähemalt kahe nädala jooksul pärast aretuskontrolli toimumist, koopia sellest säilitatakse ESLÜs.
4.6.1. Hinnangud aretuskontrolli labimise kohta avaldatakse ESLÜ kodulehel.